Tuulesuundadest ning surfispotidest

LOHESURFIKS SOBILIKUD KOHAD EESTIS

Autor: Jane Aluve (IKO Level 3 instruktor, surfitreener)

Olles 10 aastat aktiivselt lohesurfiga tegelenud ja 9 aastat koolitanud, tean et küsimus kus millise tuulesuunaga siis ikkagi surfata kerkib üles üsna tihti. Räägime surfikohtadest alati ka koolitustel aga kõik ei jää meelde, uus Eesti veesurfihooaeg on alanud ning seetõttu on suurepärane aeg seda teemat käsitleda.

Eestis puhub ça 50% ajast tuul läänest ja läänele lähedastest ilmakaartest – loodest ja edelast. Seetõttu on lohesurfiks head paljud Eesti läänekalda surfikohad.
Kirde, põhja ja idatuultega on aga põhjarannik surfarite soosingus.
Lõunatuultele on hästi avatud näiteks Pärnu laht.

Sobiliku surfikoha valikul on aga väga tähtis lohesurfari tase.
Üks surfikoht võib olla ideaalne edasijõudnule kuid ei pruugi absoluutselt sobida algajale, sest nende oskused ja ootused võivad olla erinevad.

Kuidas teha vahet milline surfikoht sobib hästi algajale?
Algaja jaoks on vaja, et surfikohas oleks lai ja ohtudest puhas liivaala, kus varustust kokku panna ja turvaliselt üles-alla lasta.
Lisaks on hea, kui surfikohas pole suuri laineid, palju kive ning vesi ei lähe kohe sügavaks vaid kaldast saab kaugele puusani/vööni vette jalutada ja sõitu harjutada. Tähtis on ka, et surfikoht oleks piisavalt suur, et kõik surfates end mugavalt tunneksid. Sellistes heades surfikohtades tunnevad ennast ka algajad hästi, turvaliselt ning arenevad jõudsalt.

Kuid neis algajale sobilikes surfikohtades käivad ka edasijõudnud, sest tihti on neis heades spottides siledam vesi ja head tingimused ka näiteks trikkide harjutamiseks.
See, et erineva tasemega surfarid on koos, on igati hea, sest edasijõunute nägemine motiveerib algajat arenema ning edasijõunud surfar õpib surfama algajatega arvestades

ja neid nende arengus toetades. Iga edasijõunu on kord olnud algaja.

page1image3868288

Alljärgnevalt loendame ilmakaarte järgi surfikohad ning algajale sobilikud spotid on kirjutatud sinisega. Loend ei ole lõplik ja edasijõunutele on sobilikke surfikohti rohkem.

  • Põhjatuul (N) – Stroomi/Pelguranna surfirand, Salmistu surfirand, Nõva, Lohusalu surfirand, Luidja, Häädemeeste
  • Kirdetuul (NE) – Paljassaare surfirand, Salmistu surfirand, Lohusalu surfirand
  • Idatuul (E) – Paljassaare surfirand, Salmistu surfirand, Vergi
  • Kagutuul (SE) – Vana-Pärnu surfirand, Paljassaare surfirand, Mändjala, Kaleste,

    Valgerand

  • Lõunatuul (S) – Püünsi, Laulasmaa, Roosta, Pärnu surfirand, Mändjala, Nasva,

    Kaleste

  • Edelatuul (SW) – Püünsi, Laulasmaa, Roosta, Pärnu surfirand, Kullipesa, Mändjala,

    Ristna, Häädemeeste

  • Läänetuul (W) – Stroomi/Pelguranna surfirand, Kakumäe surfirand, Vääna, Roosta,

    Pirita surfirand, Laulasmaa, Klooga surfirand, Harilaid, Kullipesa, Häädemeeste,Haapsalu Paralepa surfirand

  • Loodetuul (NW) – Stroomi/Pelguranna surfirand, Kakumäe surfirand, Klooga surfirand, Laulasmaa, Roosta, Nõva, Luidja, Mangu, Häädemeeste, Haapsalu Paralepa surfirand

    Nagu loetelust näha, ei jää Eesti surfar kuivale, puhugu tuul mistahes ilmakaarest.

    Tallinna lohesurfaritel on lemmikud spotid Stroomi, Kakumäe, Püünsi ning Paljassaare. Püünsis on kivine ja kaldal varustuse kokkupanemise ja lohe üles-alla laskmise ala väike, seega soovitame algajatel olla ettevaatlikud. Algajatel soovitame surfata pigem vasakul pool luidet (näoga merele vaadates).

    Paljassaares on kaldal varustuse kokkupanemise ja lohe üles-alla laskmise ala kitsam kui näiteks Stroomis, vees on ühel pool kive ja teisel pool madaliku lõppedes laeva vrakk, mille osa armatuurist ka veest välja ulatub, seega ka seal soovitame algajatel olla ettevaatlikud.

    Igal surfikohal on oma võlud ja ohud, neid tuleb õppida õigesti hindama, peamine on ohutus ja sõidunauding. Täiendavate küsimuste, koolituse soovi korral palun võta meiega julgesti ühendust info@surftown.ee.

    Ilusat surfituult ja häid surfihetki!

0 Comments