Snowkite hooaeg on saabumas

Koroona aastatega on Surftownis veehooaeg veninud eriti pikaks – koolitusi alustasime sellel aastal juba aprilli alguses ning viimased julged on vees käinud novembri teises pooles. Mida me näeme, on see, et inimesed on läinud julgemaks ja otsitakse ekstreemseid harrastusi, mida saab pea aastaringselt ja piirangutevabalt 🙂

Ennustus aga lubab nüüd külmemaid ilmasid ning talve tulekut. Ausalt öeldes on mul juba elevus sees ning loodan väga, et see talv tuleb sama äge ja lumine kui eelmine.

Mida kujutab endast snowkite?

Oma tutvusringkonnas rääkides snowkitest, pole paljud sellest kuulnudki. Lohega on võimalik sõita ka lumelaua või suuskadega ning sõitmiseks sobib iga suur takistustevaba ala nagu näiteks külmunud järved, põllud, mere kallas. Kui eriti veab, saab üles otsida suured laiad põllud paksu puuderlumega, mida meil Eesti suusakeskustes harva näeb, sest sealt jõuab traktor juba üle käia.

Snowkite koolituspäev Fifaa tiimile Foto: Joanna Jõhvikas

Snowkite plussid

  1. Õppimine läheb palju kiiremalt kui vees. Selleks, et liikuma saada, on vaja lohe vaid pisut liigutada (sõltuvalt küll kui paks lumi on) ning juba saad lumel surfamist nautida. Koolitus võtab aega vaid 2.5-3.5 tundi võrreldes veekoolitusega, mis kestab 6-9 tundi.
  2. Snowkite parandab su sõiduasendit. Soovitan snowkite proovida kõigil, kes juba vees harjutavad, kuid ei ole saanud kätte veel seda õiget sõiduasendit või igakord lauale ei saa. Lumel on sõitmine palju lihtsam, mis annab sulle rohkem aega keskenduda lauale ja oma sõiduasendile, ülestuult sõitmisele ja ka pööretele. Sõiduasend on sama, mis vees, seega on seda lihtne vette üle viia.
  3. Kuna talvel on tuul üldjuhul puhangulisem, siis tõenäoliselt saad sa ka paremaks lohe lennutamisel. Meil on ütlus, et kui saad lahjas või puhangulises tuules lohe lennutamisega hakkama, siis tugevam ühtlane tuul on easy-peasy.
  4. Nagu ka eelnevalt mainitud, saad Eestis puuderlund nautida.
  5. Kui varustus on olemas, siis selleks, et lumel sõita, pole vaja ühtki mäepiletit ega ka tõstukijärjekorras seista (eelmise aasta piirangute tõttu, oli pileteid vaid limiteeritud koguses)
  6. Sõitma saab hakata juba väga lahja tuulega, piisab vaid 5m/s ja sellest, et lohe õhus püsiks, et juba liikuma saada.
  7. Kui alustad talvel ja sul on juba mäevarustus olemas, siis otsustades alaga tegelema hakata, on esmane väljaminek varustuse ostmisel palju väiksem – sul on vaja vaid trapetsit, poomi ja lohe. Kui otsustad kevadel jätkata, saad juurde osta kalipso ja laua.
  8. Kui läbid koolituse talvel, piisav vaid paarist koolitusest, et vees jätkata.
snowkite kristiin

Kristiin nautimas Foto: Kairi Killing

 

Snowkite miinused

  1. Päevad on lühikesed ning läheb vara pimedaks, seega kui käid 9-17 tööl, siis jäävad sulle vaid nädalavahetused, kus tuleb loota, et puhub. Sellel aastal tegin katse ning koolitasin Harku järvel pimedani, ning Õismäe majad valgustasid väga hästi. Kui oled julge ja muretsed veel pealambi, on tegelikult ka õhtusel ajal võimalik surfata.
  2. Tuul on enamasti puhangulisem – kuna oleme järvel või põldudel, mida ümbritsevad metsad, kipub tuul olema auklikum. See ei ole küll reegel, näiteks Peipsil või Pärnu rannas võid nautida väga ühtlast tuult.
  3. Kui suvel surfamiseks on vaja vaid tuult, siis talv on pirtsakam. Lisaks tuulele on meil vaja, et oleks piisavalt öökülmasid, mis tekitaksid järvedele tugeva jääkihi (miinimum 10 cm) või piisavalt lund, et põldudel muda ja kividega varustust ei riku. Seega on meil vaja head tuule ja lume kombot.
  4. Kukkumine on enamasti valusam kui vees. Enamasti kukutakse valusalt ettepoole ning põlvedele, seega põlvekaitsmed on kindlasti soovitatavad. Koolitusel rakendame teistsugust tehnikat kui vees, et vältida ette kukkumist ning kasutame ka lohel lühemaid liine, mis nii palju jõudu lohes ei tekita. Üldjuhul näen, et lumelauasõidu kogemusega õpilastel juhtub seda vähem.

Kui on tuuleauk, on hea hetk puhata 😉

Kuidas valida õiget sõidukohta?

  1. Järvele minnes veendu, et jää oleks piisavalt paks (miinimum 10 cm). Päästeamet teeb aegajalt mõõtmisi ning infot järvede ja veekogude jääpaksuse kohta näed siit.
  2. Põldudele minnes peaks alati saama maaomanikult loa sõitmiseks, Tallinna lähedal võib sõita näiteks Jüri põllul. Kindlasti peaks olema lumi piisavalt paks, et talivilja ja ka oma varustust ei kahjustaks. Hoia eemale kõikidest takistustest, väga oluline on mitte sõita elektriliinide lähedal. Kui linnas palju lund ei ole, siis lumekaarti näed sa siit – tihti on Ida-Virumaal või Lõuna-Eestis näiteks rohkem lund ning seal on ka palju suuri põldusid.
  3. Jälgi ka teisi tegevusi ümbruses. Järvedel on alati kalamehi, katsu neid lohega mitte ehmatada ja valida selline koht, kus saad piisavalt vahemaad hoida. Samuti kurdavad nad, et ehmatad kalad ära 😀

Tormine päev Harku järvel

Paar nõuannet veel

  1. Ära jäta liine vedelema. Kuna talvel on pinnas kõva ja teisi sõitjaid ka, võib keegi tahtmatult üle su liinide sõita. Kui liinid on külmunud ja rabedad ning nendest näiteks terava lumelaua kandiga üle sõita, võivad nad üsna lihtsalt katki minna.
  2. Turva oma lohe korralikult ära. Kuna tuul on talvel puhangulisem ja keerutab ning pinnas libedam, võivad lohed üsna kiirelt ära lennata.

Hea snowkite koolitusediili saad meie Black Friday pakkumiste alt (kuni 28.11.2021)

 

 

0 Comments